Näitus Kiek in de Kökis:
Dannebrog ja Eesti 1219–2019

Tallinna Linnamuuseum tähistab koos Taani ajaloo muuseumiga Frederiksborgis 800 aasta möödumist Tallinna esmamainimisest ühisnäitusega „Dannebrog ja Eesti 1219–2019“ Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis.

Dannebrog ja Eesti 1219–2019

Taani ajaloo muuseum Frederiksborgis ja Tallinna Linnamuuseum tähistavad ühisnäitusega 800 aasta möödumist Lindanise lahingust 15. juunil 1219.
Taanlaste võit pani aluse Taani võimuperioodile Põhja-Eestis. Lindanise lahinguga on hakatud hiljem seostama tuntud legendi Dannebrogist, taevast langenud lipust, praegusest Taani rahvuslipust.
Näitus annab ülevaate Lindanise lahingust ja selle eelloost, samuti Taani võimuperioodist Eestis 1219–1227, 1238–1346 ning sel ajal valitsenud Taani kroonitud peadest.
Näitus tutvustab ka Dannebrogi ordenit ning Dannebrogi ja kolme lõvi sümboolikat Tallinna ja Eesti heraldikas.

Näitusel on eksponeeritud Taani kunstniku Henrik Olriki (1830–1890) Taani rahvuslipu legendi kujutava maali hiigelkoopia (3×14 meetrit) ning koopiad Hans Knieperi gobeläänidest (1581–1584), mis kujutavad Eestimaa hertsogkonda valitsenud Taani kuningaid. Neitsitornis on üles ehitatud Taani kuningate residentsi Frederiksborgi lossi audientsisaal, mille kujundas 1680. aastatel Christian V peamine arhitekt Lambert van Haven. Audientsisaali tseremoonial kohtus kuningas Dannebrogi Ordu rüütlitega, enne kui rongkäigus suunduti kirikusse.

Dannebrogi Ordu oli Christian V poolt 1671. aastal rajatud uus rüütliordu. Selle rajamisega käis kaasas legend, mille kohaselt olevat iidse ordu rajanud Valdemar II Lindanise lahingu päeval 15. juunil 1219.
Dannebrogi Ordu rüütliks nimetati 1933. aastal Eesti Riigivanem Konstantin Päts. Näitusel on eksponeeritud Dannebrogi Ordu Suurristi kavaleri Konstantin Pätsi vapp.
Neitsitorni keldriruumis avataval püsinäitusel saab näha Taani rahvusliku seltsi Danmarks Samfundet esindajate poolt 1922. aastal Tallinnale kingitud Taani lippu, mis pidi tugevdama Taani ja Eesti vahelisi ajaloolisi sidemeid.

Kuraatorid: Frederiksborgis asuva Taani ajaloo muuseumi direktor Mette Skougaard, teadusdirektor Thomas Lyngby, Per Seesko
Tallinna Linnamuuseumist Toomas Abiline, Pia Ehasalu, Kristiina Hiiesalu, Lennart Kumm, Anneli Miil, Merike Neidorp, Risto Paju, Ando Pajus, Johanna Rannula, Küllike Tint
Kujundus: Lone Ernst

Näituse pidulikul avamisel osaleb Tema Majesteet Taani kuninganna Margrethe II, kes annab pidulikult üle kuniganna egiidi all Carlsbergi fondi Taani-Eesti ühise ajalooperioodi uurimiseks korraldatud konkursi (HM Queen Margrethe II Distinguished research project on the Danish-Estonian common history) uurimisstipendiumid.

Näituse avamisel tutvustatakse koostöös Eesti Instituudiga valminud trükist Dannebrog 800. Taani ja Eesti lugu“.

Näitus jääb avatuks kuni maini 2020, Neitsitorni ekspositsioon Dannebrogi legendist Eesti kunstis ja Taani sümboleist Eesti heraldikas jääb võlvkeldri püsinäituseks.

Näitusega kaasnevad publikuprogrammid:

Linnaretked aastasse 1219 koos Tallinn 800 näituste külastusega Linnamuuseumis ja Kiek in de Kökis.
Jalutuskäik läbi taaniaegse Tallinna algab Kiek in de köki näitusel “Dannebrog ja Eesti 1219–2019” ning lõpeb Linnamuuseumi näitusel “Linnusest linnaks. Taanilinna sünd 800 aastat tagasi”. Loe lähemalt

Neitsitorni lektooriumi loengusari “Kuidas Tallinn alguse sai” sügisestel neljapäevadel
Uuematest uuringutest räägivad ajaloolased Kersti Markus, Anu Mänd, Tiina Kala ja arheoloog Marika Mägi.
Jutuks tulevad tollased Taani-Eesti suhted, kaubanduse areng ja religioon.

Haridusprogrammid lastele alates sügsisest:
Kiek in de Köki muuseumitunnid „Võim ja riik, lipp ja vapp“ põhikooliealistele.
„Taaniaja jäljed“ põhikooli III astmele ja gümnaasiumile koos orienteerumismänguga.

Tellimisel
näituse “Dannebrog ja Eesti 1219 – 2019” tutvustused, küsi pakkumist kok@linnamuuseum.ee

 

Tutvu ka teiste Tallinn 800 märgi all toimuvate näituste ja sündmustega SIIN

Pildil: Henrik Olrik (1830–1890). Fragment Taani rahvuslipu legendi kujutavast maalist